Eesti Projekti töötajate elamukooperatiiv Sakala hoone Tallinnas Kentmanni 9 ehitati aastatel 1965–69. Hoone arhitekt on Paul Madalik, peainsener Karl Tallo.
Eriprojektiga kooperatiivelamute arhitektuur ei pruukinud tingimata olla parim, pigem tagasid eristumise heakord, paremad materjalid, väikesed mugavused, veidi avaram korter ja parem asukoht. Kõige tähtsam oligi lihtsalt nende kodude erinevus tavakodanike omadest, kes pidid leppima tüüpkoduga tüüpkeskkonnas. Need ei olnud eksitavalt väikekodanlikud majad, sest sisaldasid sotsialistliku olme unistuste järgi ühisruume, nagu soome saun keldris või lauatennise ruum pööningul. Tartus Vanemuise kõrval asuv kooperatiivelamu Taara (Raul-Levroit Kivi, 1964–69) pakub linna parimaid vaateid Emajõe orgu. ETKVL-i elamukooperatiiv Olümpia Tallinnas Toompuiestee 11 (Voldemar Herkel ja Rein Heiduk, 1965–67) täitis vanalinna ääristava bulvari ääres silmatorkava augu ja tõi kesklinna moeka tumeda laudise. Iseloomulik oli tüüpprojektidest erinev suurte ja väikeste korterite vaheldumine, kusjuures viietoalised ulatusid üle 90 m2. Suuresti sai paindlikkus võimalikuks tänu põikikandeseinte kasutamisele. Tallinnas Kentmanni 9 kerkinud Eesti Projekti töötajate kooperatiivelamu Sakala (Paul Madalik, 1965–69) korterites on dolomiitplaatidest esikupõrand, vannitoas bidee, elutoas kamin, elutoa ja sööginiši vahel lükanduks, pliidi kohal tõmbekapp jmt. Sageli mahtusid maja alla garaažid, ei puudunud kelkude ja jalgrataste hoiuruumid, prügišaht, katusel pesukuivatamise ruum ja terrass, päikesetekk jne. Tänapäeval tunduvad need nii väikesed asjad, kuid toona tajuti vahesid suurena
Raamat "Eesti kunsti ajalugu VI. 1940-1991. I osa", peatükk "Modernistliku ehitatud keskkonna kujunemine (1955-1960. aastad)", lk 414-438, Mart Kalm